Eetika



Eetika
Sissejuhatus juhtimisse 3. seminar rieetika
8.juhtum : TARBIJASUHETE EETIKA



Tnapeva hiskond elab massitarbimises, kus inimene on nii tootja kui
ka samal ajal tarbija. Me ei suuda elada teiste poolt osutatavaid teenuseid
pidevalt tarbimata, millest tulenevad erilised tarbimissuhted.


Tarbija eriline seisund tarbimishiskonnas


Ndisaegses tarbimishiskonnas tarbija on erilises seisundis ,milles
on kaks peaaegu vastandliku poolt.

helt poolt on tarbija kuningas. Selline vide tugineb mitte rikkusele
, vaid faktile, et enamiku tootjate edu otsustab see, kui hsti nad
suudavad oma masstoodangut ma vi, teiste snadega, kui palju kliente nad
endale muretsevad. Ilmselt, vitlus kib iga vimaliku tarbija prast,
mistttu ettevtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale.
Seejuures ptakse mitte ainult tarbijate soove vimalikult kiirelt ja
tpselt tita, vaid ka vimalikke uusi ette aimata .Kuna tootjate
konkurents on tihe , tagab see enamasti kaupade piisavalt krge kvaliteedi
ja madala hinna . Lisaks on meedia rahvusvahelisuse tttu vib teade
halvast vi ohtlikust kaubast ja selle tootja nimest levida le kogu
maailma ja lokaalne skandaal vib ohustada suurtootja mainet terves
maailmas.

Imeliku juhtumi esitas 1998.a veebruaris ajaleht Eesti Ekspress. Prnu
linnakodaniku vitel oli tema nahkjopi taskus plahvatanud mobiiltelefon ja
lennanud temast kolme meetri kaugusele, rebides puruks jopi ja telefoni
mbritsenud vutlari .Telefon oli uus, ostetud sama aasta jaanuaris
Ericssoni firma ametlikult esindajalt . Eesti Ekspressi vahendusel judis
juhtum kohaliku politsei kohtuekspertiisibroosse; kohale ilmus ekspert
Rootsist, Ericssoni peakorterist. Kuigi ekspertide kinnitust mda on
srane plahvatus fsikaseaduste jrgi vimatu, leidis firma, et juhul
,kui ei nnestu testada , et tegemist on mingi vlise juga, tuleb selle
seeria mobiiltelefonid turult ra korjata.

Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi olemas
tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast, kuid see
tarbijaskond ei etenda ennast valdava osa tootjate sissetulekuid.
Suurem osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi
juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt: parem tkorraldus,
leiutised, odavam tjud vi materjal, kusjuures alati on oht , et odavus
vidakse saavutada toote kvaliteedi vi ohutuse arvelt. Siin on tootjale
ahvatluseks tarbija ebakompetentsus toote tootmisprotsessi ksikasjades
(tootmise know-hows). Seetttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks
hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Samuti kuni konkurentide
ilmumiseni on tootjal vimalus hoida tihti krget hinda.
Sageli tekib ahvatlus varjata defekte , nt ei pruugi toode ravim,
auto vi arvutiprogramm olla kllalt phjalikult testitud. Eriti suur on
ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni
kehtivad normid seda lubavad.
Sellest tuleneb, et tarbija suhteline ebakompetentsus koos odavama
kaupa eelistusega loob palju vimalusi tootja ja tarbija vaheliste
konfliktide tekkimisele. Sageli vivad need konfliktid ohustada inimelu ja
looduskeskkonda. Seetttu pab tarbijahiskond end sraste konfliktide
eest kaitsta.

Tarbija igused tarbijakaitseseadused

Esimene tnapevane tarbijakaitseseadus kehtestati 1906.aastal Ameerika
hendriikides, mis kandis mine Pure Food and Drug Act, mille ajendiks sai
kirjandusteos, kus muuhulgas kirjeldatakse antisanitaarset olukorda Chicago
tapamajades.
Tarbijakaitseseadus phineb hiskonnas valitsevail eetilistel
tekspidamistel tarbija iguste suhtes. Neli tarbija phiigust, mis
kajastuvad iga arenenud riigi tarbijakaitse phimtetes, snastas esimesena
aastal 1962 John F
     

 

Rambler's Top100