STRESS () (WinWord ( ))



STRESS () (WinWord ( ))
SISEKAITSEAKADEEMIA

PSHHOLOOGIA PPETOOL



STRESS
Kursuset



Juhendaja:

T. Ruubel



Tallinn 2000
SISUKORD
SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1. Elustress 4
1.1. Stressi tekkephjused 4
1.1.1. Tstress 5
1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5
1.1.3. Tstressi vltimise meetodid 6
1.1.4. T hved 8
1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9
1.2. Stressipinge 11
2. Stress ja sugu 13
3. Vitlus stressi vastu 16
3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16
3.2. Relaksatsioon 17
3.3. Rahustav hingamine 18
3.4. Lihasrelaksatsioon 19
3.5. Mtlus 21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vtta? 22
3.7. Aroomid stressi vastu 22
3.8. Muud meetodid lgastumiseks 23
KOKKUVTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25

Sissejuhatus

Kesolevas kursusets pan analsida stressi, stressi tekkephjused,
stressi mju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas videlda
stressiga ning stressi proflaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles rritav nrvipinge, mis pikema aja jooksul mjub
muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tlgendatult on
stress keha ja meelte vastus organismile esitatud krgendatud nudmistele,
valmisolek tekkinud ohu ning lekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sna
stress thendab, tlkides inglise keelest, surve, pinge, rhumine.
Ensklopeediline snastik annab jrgmist stressi tlgendust: stress on
organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mjurite vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tlgenduse kanada fsioloog Hans
Selje. Tema seletuse jrgi stress on kik, mis phjustab kiire organismi
vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vib saada mistahes nhtus, mis nuab organismilt kohanemist.
Tpilised stressorid on pshiline pinge, raske kehaline pingutus ja
trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse
stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kikides inimese elu- ja
tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid
tekivad nii kodus kui ka tl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie
jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi
tkohtadel.
Peale stressi tekke ldiste phjuste analsitakse t esimeses osas
organisatsiooni stressitegureid. Teises osas ksitletakse lepingetest
vabanemise vimalusi ning seda, kuidas mtelda ja toimida, et stressi
vltida. Kolmas osa sisaldab stressi proflaktika meetodite kirjeldust,
mille hulka kuuluvad pevakorra mberkorraldamine stressivastaseks ja
pshholoogiline esmaabi kriisiolukorras.



Elustress


Stress on harilik ja tihti esinev nhtus. Kik meist aeg-ajalt saavad seda
tunda, niteks, kas nsa tundena khus ennast uutele klassikaaslastele
tutvustades vi krgenenud rrituvusena ning unetusena eksamisessiooni
ajal. Stress on vltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress
tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on
inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb ppida vahet tegema lubatava stressi
taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vimatu.
Meie ksitleme selles ts leliigset pshholoogilist vi fsioloogilist
pinget. Uurimused nitavad, et fsioloogilised stressitunnused on
maohaavandid, migreen, hpertoonia, hingeldustbi ja sdamehaigused.
Pshholoogilised tunnused on litundlikkus, revus, depressioon, isutus,
unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
leliigne stress lheb ettevttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja
heaolu languse tttu. Paljud ttajate probleemid, mis kajastuvad nii palga
suuruses ja t tagajrgedes, kui ka tervises ja ttajate heaolus,
phinevad pshholoogilisel stessil
10 11 
     

 

Rambler's Top100