Kulma soja kriisid( )



Kulma soja kriisid( )
KLMA SJA KRIISID


Teine maailmasda oli vaevu lppenud, kui inimkond sstis ajstusse,
mid vib vabalt pidada Kolmandaks maailmasjaks, ehkki ige omapraseks.

Lneriikide eesmrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni
pidurdamine, Saksamaa tashendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.
NSVL eesmrgiks oli USA mju vhendamine Euroopas, sjas savutatu
kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aasta mrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning
tles ,et Ameerika hendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad
vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid
kigil oli selge keda president silmas peab. Seda knet loetakse Trumani
doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kivitamishetkeks. 1946.aasta
mrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus les
koondama jude vitluseks kommunismiohu vastu.Churchili knes klas
esmakordselt miste raudne eesriie. Sellega hakati iseloomustama NSV
Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lneriikide
suhtes.

Saksamaa lhestumine

Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lneriikide ja NSVL vahel
phimttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais ksimustes. Kuigi
vliselt rkisid endised liitlased vajadusest silitada htne Saksamaa,
tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mjuvimu
Euroopas suurendada.

Lneriigid, kel oli phjust karta Nukogude ekspansiooni, otsustasid
tegutseda hiselt. Esialgu hendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning
loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nustusid ameeriklaste ja inglastega liituma
ka prantslased, kes oleksid soovinud nha oma vaenlast pigem jagatuna, kui
htsena. Saksamaa lnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi
ning seal viidi lbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa
lesehitamisele. Idatsoonis aga lks vim Nukogude sjaliste
administratsiooni surve tttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud
kommunistide ja sotsialistide ktte.

1948.aastal alustati lnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli
Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vrtusetu marga vljavahetamises
tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nukogude administratsiooni sellest ei
teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt
segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekndeks rahareformi,
alustas Nukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lnesektori
blokeerimist (kestis 324 peva).

Lne-Berliini hvardas nlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati
Lne-Brliini varustamist husilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm
seisis taas suure sja lvel. Stalini eesmrk oli sundida lneliitlasi
loobuma Berliinist vi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama
NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma
uut sda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,
seeprast ei letanud ta piiri sja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva
lpetas blokaadi.

Berliini kriisiga sai kigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks
saanud. 24. mail 1949. astal justus Saksamaa Liitvabariigi phiseadus.
Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn
proletariaadi diktatuur. Mnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud
sndmusi lnemades klma sja alguseks. Prast seda muutusid Ida-Lne
suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vidurelvastumine. Vastase
nrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi
vtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse
rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretri kava majandusabist Euroopa
riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja
kaubanduspartnereid, kes oleksid vimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka
lneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lne-Saksamaa
tugevnemine vis tekitada probleeme Prantsusmaale
     

 

Rambler's Top100